VUNDAMENT

Hoonete vundamendid rajatakse vaivundamendina. 1. korruse põrand pinnasel rajatakse tihendatud täite-ja tasanduskihile ning 200 mm vahtpolüstüreenile 220 mm monoliitbetoonist põrandaplaadina.

VÄLISSEINAD

Hoone välisseinad rajatakse ridamaja puhul õõnesbetoonplokk seintena (190 mm) ja tornmaja puhul monteeritavate raudbetoonist seintena (150 mm-180 mm), mis soojustatakse 140 mm PIR soojustusega. Välisviimistlusena kasutatakse    tsementkiudplaate ja puitlaudist. Hoonete  põhimaht kaetakse tsementkiust  fassaadiplaadiga. Avatäidetega külgnevates nishides kasutatakse peensaetud puitlaudist.

KATUSLAGI

Hoone katused rajatakse lamekatustena. Hoone  katus toetub 220 mm r/b  paneelidele, soojustatakse 450 mm vahtpolüstüreenplaadi ning 30 mm tuulutussoontega mineraalvillaplaadiga ja kaetakse 2x rullmaterjalist katusekattega SBS. Katuse  kalded rajatakse kaldu lõigatud soojustusest.

VAHELAED

Vahelaed rajatakse 220 mm õõnespaneelidest. Paneelide peale paigaldatakse  isolatsiooniks 80 mm vahtpolüstüreen ja sellele valatakse 80mm r/b pealevalu, mis eraldatakse üksteisest ruumiti isolatsiooniribadega mahupaisumiste kompenseerimiseks ja heliisolatsiooni parandamiseks.

SISESEINAD

Kandvad siseseinad tehakse ridamajas sarnaselt välisseintega õõnesbetoonplokk seintena ning tornmajas monteeritavatest raudbetoonpaneelidest. Kohati kaetakse seinad kipsplaatidega, et vältida pragude tekkimist liitumisel kergseinaga. Tornmaja liftišahti ja korteri vahele jäävad seinad lisaisoleeritakse õhkvahe ja mineraalvillaga, et vältida õhumüra kandumist liftiruumist korterisse. Mittekandvad  karkass-seinad tehakse metallkarkassist, isoleeritakse mineraalvillaga, kaetakse mõlemalt poolt ehitusplaatidega ning viimistletakse. Vastavalt sisekujunduslahendustele  lisatakse      kergete metallkarkassseintele vajadusel  ehitusplaadi alla puitlaastplaadid,  et lihtsustada seinale riputatava mööbli kinnitamist.

RÕDUD/ TERRASSID

I korruse terrassid ja ridamaja rõdud on kaetud puidust terrassilauaga va betoonipinnana jäävad ridamaja sissepääsu rõdud. Tornmaja rõdudele on paigaldatud PVC-kate.
Rõdude piirded on kõrgusega 1000 mm.

AKNAD

Aknad tehakse energiasäästlike PVC akendena ühe raami ja 3x klaaspaketiga, avatavatena sissepoole. Hoone erinevates fassaadides kasutatakse erineva päikesekaitse faktoriga klaaspakette vähendamaks  ülekuumenemise ohtu ja samal ajal tagamaks mõistlik läbipaistvus ja talvine energiatõhusus.

UKSED

Peasissepääsu  klaasfassaad ja  selles olev klaasitud  välisuks on alumiiniumprofiiliga. Esimese korruse üldkasutatavate uste lävepakud tehakse   maksimaalselt 20 mm kõrgused, et tagada ratastooliga liikleja ligipääs.

Korterite  trepikotta avanevad  uksed tehakse tulekindlate  spoon või laminaatkattega sileustena, mille lahendus täpsustatakse sisekujundusprojektiga.

TURVALISUS

Trepikoja sissepääsud on varustatud kiibiga läbipääsusüsteemiga. Tornmajas ja ridamaja 3. korruse korteritel on videofonosüsteem.

LIFT

Tornmajas on lift.

KÜTE

Hoone soojavarustus on kaugkütte baasil. Tornmajas on radiaatorküte ja san. ruumides elektriküte ning ridamajas vesipõrandaküte kogu eluruumi ulatuses.

MÕÕDIKUD

Vee-, kütte ning elektrikulu mõõtmine toimub kaugloetavate mõõtjatega.

VENTILATSIOON

Hoonetes on majapõhine tsentraalne ventilatsioonisüsteem.

ELEKTER

Korterite elektriarvestid paiknevad kilbiruumis. Korteris paikneb korteri elektrikilp. Paigaldatud on pistikupesad ja lülitid, san. ruumidesse ja esiku ripplagedessse on paigaldatud süvistatud LED-valgustid.

NÕRKVOOL

Korterisse on toodud optilised andmesidekaablid. Iga TV vaatamiskoha juurde on toodud andmeside pistikud.

ENERGIATÕHUSUS

Vastavalt  algandmetele  on hoone energiatõhususarvuks ridamaja puhul 125 kWh/m²*a ja tornmaja puhul 122 kWh/m²*a.  See tagab hoonetele energiatõhusus klassi B.

KESKKONNAKAITSE

Sorteeritavate jäätmete kogumine toimub kinnistul sissesõidutee kõrval süvamahutites, mida   tühjendatakse vastavalt omanike poolt sõlmitud lepingutele jäätmefirmaga. Olmejäätmete liigiti kogumiseks paigaldada kinnistule konteinerid segaolmejäätmete, paberijäätmete, pakendijäätmete  ning biolagunevate jäätmete jaoks.

Galeriitüüpi ridamajavormi kujunemisel oli peamiseks ülesandeks  privaatsuse tekitamine terrassidele ja eesaedadele. Sellest tulenevalt on kortermaja moodulid omavahel viidud  nihkesse. Privaatsust annavad ruumiliselt eelkõige parkla poolele planeeritud trepikojamahud. Hoovialal lisavad oma aia tunnet kerged puidust varbseinad ja erinevate terrassi tasapindade kasutamine. Tänu rohketele rõdudele, terrassidele ja eesaedadele ei teki hoones suuri üldalasid. Sissepääsud korteritesse on valdavalt tagatud otse  välisruumist ja tehtud võimalikult privaatsed. Parkimise poole tekivad osadele korteritele eesaiad, mis on selgelt defineeritud tasapindade kõrgusliku erinevusega. Erinevad tasapinnad  lisavad turvalisust parkimisala ja eesaedade vahel ja tekitavad hubasemat ruumi ka parkla poolel.

Ridamaja põhimaht on kahekorruseline. Plaanilahenduses on esimene ja teine korrus korduvad. Esimese korruse sissepääsud on kõik otse hoovist. Teise korruse korterid on enamjaolt pääsudega rõdudelt. Ühel kahetoaliselt korteril on pääs ühisest trepikojast. Kolmanda korruse korterite sissepääsude on kõik ühisest trepikojast.

Ruudukujulise põhiplaani ja lamekatusega 6-kordses tornmajas kortermajas on kokku 20 korterit. Hoone põhiplaan on selge ja sümmeetriline ning sellega tehnoloogiliste teostuse lihtsust toetav. Hoone keskmes asub trepikoda ja lift. Kõigis korterites on aknad kahest küljest ning nende rütm muudab korterite iseloomu huvitavaks ja isikupäraseks.

Ruudukujuline plaan võimaldab ka pakkuda võrdsemaid valgustingimusi korterite lõikes. Sama hoonemahtu erinevatele hoonestusaladele asetades ei mõjuta hoone põhja-lõuna suunaline paiknemine nii oluliselt hoone insolatsiooni. Kõikidele korteritele on tagatud päevavalgus vähemalt kahest ilmakaarest. Kõikidele korteritele on kas rõdu või terrass.

Raamistatuna Tartu rikkalikkust äärelinna kultuurist ja loodusest on kujunenud ka Linnupargi arhitektuursed põhimõtted. Lihtne, looduslähedane ja kordustel põhinev süsteem lähtub nii varasematest arhitektuurikonkursside (Europan) kujundatud taskutena sisseastuvatest hoonestuspesadest, varem paiknenud kaitsala kuivendussüsteemidest kui õnnelikku tulevikku vaatavatest uutest elanikest.

Sportlik tartlane võib siin maja ees suusad jalga panna ja asuda liikuma Üllar Jörbergi kodukoha Ihaste või Tartu Ülikooli peahoone poole. Liikuvusvõimalusi annavad nii Emajõega ühendatud kuivendusojad, nende kõrval olevad haljasalad ja kergliiklusteed. Ühtlasi on sellega tagatud ka kõikide linnakeskkonna teenuste väga kiire ja hea kättesaadavus.

Apex AB arhitektidena peame oluliseks rõhutada nii materjalis kui fassaadis süsteemsust, looduse-inimese suhet kui Tartu linnaruumilisi omapärasid ning skaalat. Lihtsad fassaadivaheldused, liigendused mahtudes ja galeriihoonestuse tüpoloogia loob tekkivas terviklikus linnajaos omanäolisi eluruume igale elanikule.

Selged ruumiplaneeringud võimaldavad kahesuunalise valguse ja rõdud igale korterile kõrgemates hoonemahtudes. Galeriihoonete väliruumist sissepääsud madalamates hoonemahtudes lubavad omakorda tunda end võimalikult privaatse ja eraldatuna hoolimata tihedast äärelinlikust keskkonnast. Läbi maja korterid on Apex AB arhitektide poolt valitud teadlik ruumiline jaotus äärelinnalikust parkimise ja hoovi haljasalade vahel – võimalus nautida loodusliku keskkonda ilma argipäevast kiirust rõhutavat liiklusolmet tajumata.

Projekteerimisel olnud tihe koostöö Tartu linnaga on võimaldanud erinevate arhitektuursete võtetega standardiseeritud linnaruumi välistamine ja Annelinnast edasi liikumist inim- ja loodussõbralikuma keskkonna poole.

 

Ove Oot / Silver Soe / Kristi Järvik / Signe Kits
Apex AB arhitektid